Pinge on majas! Kusti kaotas passi ära! | Project C | Päev 5

Tänane päev pidi olema lihtsate killast: plaanisime hommikul ärgata, bullettrainiga Shenzhenist Guangzhousse kihutada ning pärast check ini tegemist kohe skeitima minna. Aga mitte miski ei läinud nii nagu plaanitud.

Kuigi jõudsime rongijaama suhteliselt varakult, siis selgus, et esimesele rongile saaksime alles õhtul kell 19 ning ühe päeva raiskamine meie plaanidesse ei mahtunud. Mõtlesime, mis me mõtlesime, aga lahendus pakkus ennast ise. Punases särgis Hiina mees tuli ligi, hõikas "taxi-taxi" ja Tom läks koos Siimuga hinnaläbirääkimisi pidama. Kogu olukord oli erakordselt kummaline, sest ohutunne lööb ikka kohe täiega põlema, kui keegi niisama ligi tuleb ja taksoteenust pakub. Vaagisime pikalt, tingisime paar korda hinda alla ning lõpuks otsustasime riskida. Rändasime läbi lennujaama mitmete korruste ja garaažide ning jõudsime kahe mikrobussi juurde. Jagunesime autodesse ja hakkasime sõitma. Lõpuks saime otse hotelli ette kohale, võitsime ajas ning saime meeldejääva kogemuse.

Aaaa! See pealkirjas olev Kusti passilugu? Kusti unustas oma kõhukoti taksosse ja pass oli seal kotis. Avastasime seda alles hotellis tšekkinnides ja siis läks kiireks. Põrutasime kiirelt hotelli esimesel korrusel oleva töötaja juurde, kes inglise keelt oskas. Õnneks olime saanud taksojuhtilt ta visiitkaardi ning saime sealt nende numbri. Rääkisime hotelli fuajees olukorra ära ning vahetasime töötaja vahendusel taksojuhiga mitmeid WeChati häälsõnumeid. Kulus paar tundi ja 200 kohalikku raha, aga passi saime tagasi. Joppas!

Lõpp hea, kõik hea! Pärast seda sõime kõhud täis ja läksime skeitima. Ilm oli superilus. Kusjuures kohtusime taas ka kohalike rulatajatega, kes olid meie nägemise üle erakordselt õnnelikud ning soovisid meiega koos isegi pilte teha. Rääkimata sellest, et spote aitasid otsida. Kokku panime 8 tundi reaalselt rulamöllu ning jõudsime just hotelli. Kell on 2 öösel ning hommikul kümnest paneme edasi. 

Project C on Hiinas! Wooooop!

Kris Süld