Shenzhen tõmbas teemasse | Project C | Päev 1 - 3

Project C blogi jätkab! Edaspidi püüame natuke tihedamalt kirjutada, kui seni on õnnestunud, aga meil lihtsalt polnud seni toas korralikult netti ning öösiti selle leidmine osutus veits tüütumaks kui arvatud. Nüüd on ruuter toas ja nett teemas. 

Meie kolm päeva Hiinas Shenzhenis on möödas ning neljandale tõmbame hommikul kohe hoo sisse. Siiamaani on olnud väga jõhkrad 12-tunnised hommikust-ööni sõidupäevad ning footyt on kogunenud mitmete tundide jagu. Kuigi homme on esimene korralik puhkepäev, siis fototeemat teeme ikka!

Lennureis Hong Kongi kulges meil suhteliselt valutult ning süüa saime lennukis kohati isegi liiga hästi. Kõhud olid kogu aeg täis ning ei jõudnud enne tühjakski minna, kui uus laar ette toodi.

Hetkel on isegi ajavahega kõik sujuvalt kulgenud ning mingeid suuri probleeme pole ajast ette rändamine tegelikult tekitanud. Kui siis võib-olla seda, et õhtuti on pisut raske aru saada, millal on õige aeg magama minna. Aga see võib sellepärast ka olla, et tüüpidel on hype väga retsilt peal ning möödunud päeva kokkuvõtmine ja järgmise päeva planeerimine kipub üpris pikaks venima. Või siis on põhjus selles, et kodu lähedal on siiamaani kõige odavam Tsingtao. Ei teagi.

Väga lahe on see, et kui kuskil avalikes spottides skeidime, siis väga tihti koguneb meie ümber 10-20 pealine publik, kes telefonidega filmivad ja pildistavad ning tegemistele kaasa elavad. Autod jäävad seisma ning inimesed naeratavad ja lehvitavad. Paaril korral on isegi ligi tuldud ning meiega koos perepilti tehtud. Lisaks oleme kohanud Hiina tulevat rulatamise olümpialootust ja kohtunud kohalikul peaväljakul jänesega. Lisaks on meid jäädvustatud nii jänku kui kassifiltritega.

Aga Shenzhenist ka paari sõnaga. Siin on retsilt kuum ja niiske ning spotte leiab iga nurga pealt. Esimesel päeval põlesid põhimõtteliselt meil kõigil kaelad ära ning Krix tõmbas isegi miniatuurse päikesepiste endale ligi ja magas spoti kõrval. A’ pärast pani retsi edasi. Metroo on siin ülisujuv ning liikumine spottide vahet jala või metrooga on enamasti väga kerge ja mõnus. Ei võta väga palju aega ja saab vähemalt vahepeal korra jahedas käia. 

Huvitav on ka see, et siin on väga-väga palju turvamehi, korrakaitseüksuseid ja politseid tänaval näha. Kuigi nad suurt midagi ei tee, siis nende punased-sinised vilkurid vilguvad peaaegu kogu aeg ning märkamatuks nad ei jää. Aga nad ei takista midagi, vaid lihtsalt on nähtaval.

Eesti inimestena on meile ikka siinsete majade ja muude ehitiste suurus täiesti hoomamatu. Majadel on korruseid rohkem, kui silm seletaks ja sissekäike nii palju, et juba esimesel korrusel on võimalik kolm korda ära eksida. Nagu meil juhtus. Päriselt ka.

Mis veel-mis veel? Krix on reisi lõpuni rula pealt maas, sest tegi maailma kõige leboma kukkumise käigus oma õlale liiga ning tutvus Hiina meditsiinisüsteemiga. Nüüd on käsi kaelas ja Kristjan on kaameramehe rollis. 

Tom õpetas Krisile kickflipi ja pani Hiina lapsi rulatama. Kõva teema! Aa, Seppäneni Tom pidas hiina skeiteriga maha korraliku Game of S.K.A.T.E maavõistluse ning Eesti-Hiina maavõistlusest väljus võitjana Eesti. Kõva teema!

Teemad lähevad edasi!

Püsige #ProjectC lainel! 6 retsi rulapäeva on veel ees.

Kris Süld