Kapten Tom tüüris meid turvaliselt Hong Kongi | Project C | Päev 9-11

Project C viimased päevad möödusid Hong Kongis. Hiina sisemaale jäid meist maha kustumatud mälestused Shenzhenist ja Guangzhoust, aga ees oodanud Hong Kong oli midagi, mida me isegi oodata ei osanud. Vapustavad linnavaated, inimestest ummistunud tänavad ning suurepärane tuju. Vaid üks asi läks nii nagu me teadsime: rulatada on Hong Kongi tänavatel erakordselt keeruline. 

Pärast paaritunnist rongireisi Guangzhoust jõudsime oma kaheksa ruutmeetristesse hotellitubadesse ning sättisime end majutuskohas sisse. Väga kaua see ei võtnud, sest ruumi eriti millegagi tegeleda polnud. Ka see postitus tuleb pisikese hilinemisega, sest hotelli WiFi oli masendav. 

Hotell tšekitud, läksime päikeseloojanguhõngulist Hong Kongi avastama. Sealne päikse ja kõrghoonete sümbioos mõjus meile - Maarjamaa tagasihoidlikele inimestele - väga suurejooneliselt ning ahhetasime peaaegu, et igal sammul. Jalutasime mööda tänavaid, sõitsime paadiga üle vee, külastasime Honbo burgerikohta ning proovisime ööpimedus ilma "kicki" saamata rulatada. Kõik peale viimase tegevuse õnnestus suurepäraselt. Põnev oli see, et iga kord kui meid mõnest spotist ära aeti, siis võttis turvamees kas taskust või kuskil spoti lähedal paiknevast peidukast märkmiku ning pani mingeid asju sinna kirja. Luges inimesed üle, vaatas kella ning täitis kohustuslikud read oma raamatus. Aa, ja no nagu kaanefotost nägite, siis Kapten Tom on üks igati selge silmaga tüürimees.

Oma teisel päeval võtsime suuna Buddha kuju juurde. Seisime umbes 2-3 tundi järjekorras, sõitsime pool tundi gondliga kõrgele mägedesse, veetsime aega suuuuuuuuuuuure Buddha kujuga ning tulime õhtutundideks bussiga tagasi Hong Kongi. Kuju juurde jõudmine kulges läbi madalate pilvede ning kõrgete mäeahelike ja tuuline ilm lisas asjale ainult vürtsi. Kõikuv gondel on päris ekstreemne teema. Sisuliselt kogu päev kuluski sellele tripile ning õhtul käisime veel rulatamas. Leidsime ägedaid spotte ja saime kiirkorras kvaliteetset footyt. Aga siis saime jälle kicki. Sisuliselt saime ühes spotis olla 10-15 minutit ning siis oli kindel, et varem või hiljem keegi meid ära ajama tuleb. Elamus omaette, aga tüütu. Väga tüütu.

Reisi viimasel päeval otsustasime puhata ning linnaga tutvuda. Tšekkasime linna panoraamvaadet, käisime tänavatel ringi ning käisime kohalikus ujulas pesemas, sest hotelli check-out oli päeval kell 12, aga lend läks meil alles pärast südaööd. Vähem kui 2 eurot tagas meile ligipääsu kohaliku ujula basseinimõnudele ning duširuumile. 

Ja siis algaski meie tagasilend koju! Tänaseks oleme juba Eestis, aga juba varsti kirjutame jälle. #ProjectC reis on küll lõppenud, ent pikem teekond alles algab.

Kris Süld