Viimane päev Hiina sisemaal | Päev 7-8 | Project C

Täna oli meie viimane päev Hiina sisemaa (Mainland China) territooriumil ning homme võtame suuna Hong Kongi. Hommikul hakkavad tiksuma Project C viimased 72 tundi, sest pärast kolme Hong Kongi päeva suundume otse öisele lennukile ning alustame koduteed.

Päeva esimeses pooles külastasime Guangzhou ainsat tõsiseltvõetavat rulapoodi Hero Skate Shop. See on hämmastav, mida see vaid mõnel ruutmeetril paiknev pood kohaliku rulaskene jaoks ära suudab teha: meelitab Guangzhousse rahvusvaheliselt häid sõitjaid, korraldab ühiseid filmivaatamisi, omab tiimi fotograafi ja videomeest, teeb üritusi ning hoiab kogu siinsel rulaelul silma peal ning kätt pulsil. Kui täna seal käisime ning poe omaniku Timiga rääkisime, siis imestasime omakeskis, et tal oli suurepärane inglise keele oskus. See pole siin olnud eriti tavaline, et keegi sedavõrd puhtalt võõrkeelt kõneleb. Hilisem googeldamine tõi aga välja, et enne rulapoe asutamist oli Tim kohaliku sõjaväe tõlk ning lõpetas töö armees, et täiskohaga rulatamise edendamisega tegeleda. Puhas insipiratsioon! 

Loe intervjuud Timiga Vansi koduhelt: http://www.vans.com.hk/en/article/hero-skate-founder-road-to-house-of-vans-guangzhou/

Eile käisime ühes siinses kuulsaimas spotis, mis on gigantne punane aukudega punane laine. Nagu kurviline Šveitsi juust või midagi. Saime lahedaid klippe ning ühe asja to do listist jälle maha tõmmata. Selle lokatsiooniga oli huvitav see, et kui netist enne uurisime, siis kõik videod ja fotod sellest kohast olid alati rahvast täis ning elust pulbitsevad: laine ümber mängisid lapsed ja hängisid pered, aga kui meie sinna jõudsime, siis oli seal ümber parkimisplats, ala ise oli umbrohtus ning maha jäetud. Väga huvitav koht, aga tahaks rohkem teada: mis juhtus, et asi nii käest läks?

Viimased päevad oleme metroo asemel taksodega linnasiseselt ringi sõitnud, sest pidev metroopeatuste ja spottide vahet jalutamine hakkas korralikult jalgadele ning otsustasime pisut rohkem maksta ja mugavalt ringi sõita. Seda kõike vastupidavuse huvides, sest üle nädala aja iga päev järjest skeitida on olnud päris karm. Jalad ja kogu ülejäänud keha on juba päris kurnatud. Aga õnneks on lõpp lähedal ning mott on veel üleval. Kehad on väsinud, aga vaim on ergas.

Täna oli ühtlasi ka esimene selline päev, kus järjest ja järjest erinevatest spottidest kicki saime. Kui muidu on meil siin lastud erakordselt mugavalt tänavatel rulatada ning pigem on sellesse isegi positiivselt suhtutud, siis millegipärast olid täna sellised kohad, kus turvamehed kohe kohal olid ning “no-no-no” saatel meid käeviibutustega eemale saatsid. Ükski klipp muidugi tegemata ei jäänud, sest kuidagi leidsime alati meetodi trikk ära teha. Põnev on veel see, et nad peavad rulatamist mänguks või vähemalt väljendavad ennast sedasi. Näiteks, kui meilt küsitakse, et kas me rulatame, siis see kõlab umbes "do you play skateboarding" või kui meid spotist ära aetakse, siis öeldakse, et "don't play here!"

Aga igatahes hoidke meile pöidlaid ning näeme juba Hong Kongis!

 

Kris Süld